Mälestus

Läks ära vana rändaja
Kaashaige kõrvalpalatist
Ta kapilt mälestuseks meil
Jäid krüsanteemi õied
Ta paljalt kui vastsündinu
Veel reisiks valmistati
Tal ainsaks katteks palakas
Kui toast ta välja kanti

Läks ära vana rändaja
Kaashaige kõrvalpalatist
Ta kapilt mälestuseks meil
Jäid krüsanteemi õied
Ei sugulasi siin tal polnd
Teekonda kui ta jätkas
Kuid sõpru oli piisavalt
Kui ta siit majast lahkus

Läks ära vana rändaja
Kaashaige kõrvalpalatist
Ta kapilt mälestuseks meil
Jäid krüsanteemi õied
Nii masinale pandi ta
Ja suleti sel uksed
Ning käivitati masin siis
Pea kadus seegi silmist