Tüdrukune
Taevalael laiutab kollane kuu
Pimedail tanavail vaikselt vilet loon
Norinal magab nii petis kui truu
Minule vaid kuulub imedeoo
Noiutud naivad koik majad ja puud
Kevade lummas ununevad homsed tood
Ma hulgun sargivael, mul pole kulm
Naerdes jooksen taas hommikusse
Armund narri ei morjenda ilm
Oo, mu tudruk
Homsesse paeva, mis tervitab maad
Tulen ma uleni tudrukusena
Ma hulgun sargivael, mul pole kulm
Naerdes jooksen taas hommikusse
Armund narri ei morjenda ilm
Oo-oo-oo-oo-oooo...
Taas koiduvalguses hingab linn
Tahaksin emmata maailma
Miks alles eile sain tundma sind
Ja armastama?
Lindude sahinal saabub paev
Kingin end uleni sinule
Kuuluvad sulle mu jalad ja kaed
Tudruk, mu tudruk
Ma hulgun sargivael, mul pole kulm
Naerdes jooksen taas hommikusse
Armund narri ei morjenda ilm
Tudruk, mu tudruk...
Ma hulgun sargivael, mul pole kulm
Naerdes jooksen taas hommikusse
Armund narri ei morjenda ilm
Tudruk, mu tudruk...